Logo

Valdkonna standardid

Kinnisvara korrashoiu korraldamisega seotud standardid

Standardid on dokumendid, mille järgimine ei ole kunagi olemuselt kohustuslik. Standardi järgimise saab kõigile kohustuslikuks teha ainult õigusaktides standarditele viitamise kaudu. Eestis reguleerib standarditele õigusaktides viitamist toote nõuetele vastavuse seadus. Selle kohaselt võib õigusaktis olla standardi viide kas:

  • soovituslik või kohustuslik
  • otsene või üldine

Eesti õigusaktis tuleb standardile viidata soovituslikult, mille puhul ei ole viidatud standardi järgimine kohustuslik ja õigusakti nõuete täitmiseks on võimalik rakendada ka muid lahendusi (v.a mõni teine standard).

Standardi järgimine on kohustuslik ka siis, kui poolte vahel sõlmitud lepingus on sellele viidatud.

Standardimisalane tegevus toimub Standardikeskuse juures registreeritud standardimiskomiteedes. Tegemist on vastavalt konkreetse tegevusvaldkonna standardimisest huvitatud ekspertide rühmaga. Selliste komiteede peamised ülesanded oma käsitlusalas on:

  • standardimisvajaduse selgitamine;
  • standardite koostamine;
  • koostatud standardite ajakohasena hoidmine;
  • rahvusvahelises ja Euroopa standardimises osalemine;

Tehniline komitee nr 36, mis on loodud 2008.a., kannab nimetust „Kinnisvara korrashoid“ ning käsitlusalaks on kinnisvara korrashoiu valdkonda käsitlevate standardite koostamises osalemine ning algupäraste (sh vara hindamise sarja EVS 875) standardite koostamine. Selle komitee moodustamise initsiaatoriks oli Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liit.

Alljärgnevalt on toodud loetelu ning antud lühiülevaade standarditest, mille ettevalmistamisega on komitee aastate jooksul tegelenud. Loetelus on toodud standarditest on soovitav juhinduda enamike kinnisvaraobjektide korrashoiu korraldamisel nii tegevuste kavandamisel kui ka nende elluviimisel. Osad standardid on tõlgitud ja kättesaadavad eesti keeles, samas on ka standardeid, mida ei ole tõlgitud ning need on kasutatavad siis kas inglise, saksa või prantsuse keeles.

Loetelusse on lisatud ka üldteave varade hindamise standardist, mille 13 osa on kasutatavad paljude kinnisvara korrashoiu tegevuste puhul.

Kõikide standarditega on võimalik tutvuda Eesti Standardikeskuse kodulehel (www-evs.ee). Samas on võimalik ka neid dokumente e-poest osta.

1. EVS 807:2016+A1:2020 Kinnisvarakeskkonna juhtimine ja korrashoid

See standard avab kinnisvarakeskkonna juhtimise olemuse. Iga kinnisvaraobjekti omanik oma otsuste ja rahastamisega tagab temale kuuluval kinnisvaraobjektil kinnisvarakeskkonna ohutuse ja kasutatavuse (üldmõistes: korrashoiu) nii ühiskonnale kui ka konkreetsetele lõppkasutajatele. Sobiliku kinnisvarakeskkonna tagamiseks on vaja teha erinevaid tegevusi, mille elluviimisel kasutatakse üldjuhul vastava ettevalmistusega erialaspetsialiste.

Ühiskonnas kehtivad eri tasandite õigusaktid, mis reglementeerivad miinimumnõudeid korrashoiuga seotud tegevustele ja nende tulemustele. Konkreetse kinnisvaraobjekti omanik võib alati taotleda soovi korral kõrgemat kvaliteeti kui vaid miinimumnõuetele vastavust. Korrashoiuteenuse osutamisel lähtuvad lepingupooled võlaõigusseaduses sätestatud käsunduslepingu või töövõtulepingu regulatsioonist, olenevalt valitud lepingu vormist.

Standardis koostatud tegevuste klassifikaator on vajalik omanikule eelkõige selleks, et saada aru kinnisvaraobjektiga seotud tegevuste ulatusest – omand alati kohustab. Standardi koostisosaks olev tegevuste klassifikaator on samuti vajalik kinnisvaraobjektiga seotud kulude analüüsimiseks ja nende kulude jaotamiseks objektiga seotud poolte vahel. Standard esitab valdkonnaga seotud põhimõisted, kirjeldab kinnisvarakeskkonna juhtimise ratsionaalset ja kvaliteetset korraldamist, sellega kaasnevat infovajadust ja dokumenteerimist ning kaasnevaid kulusid. Selle standardi järgimine on vabatahtlik, kuni seda ei ole kohustuslikuks tehtud nt õigusaktiga või lepingupoolte vahelise kokkuleppega.

Standardis nimetatakse ja määratletakse kinnisvara korrashoiu valdkonna hangete korraldamise põhimõisted. Samuti antakse juhised, tüüpvormid ja arusaamad korrashoiu hanke ratsionaalsest ja kvaliteetsest korraldusest ning korraldusega kaasnevast dokumentatsioonist. Standardi käsitlusala hõlmab Eesti standardi EVS 807:2016 tegevustest järgmiseid komplekstegevusi:

  • koodid 100 ja 500 (kinnisvarakeskkonna juhtimine, sh haldamine ja omanikukohustuste täitmine);
  • koodid 200 ja 300 (ehitiste tehnilise korrashoiu tegevused, sh tehnohooldus ja heakorratööd).

Enamasti ei vajata kinnisvara korrashoiu tagamiseks väga paljusid iseseisvaid tegevusi. Nimetatud teenused (haldamine, omanikukohustuste täitmine, tehnohooldus, heakorratööd) on minimaalne tegevuste kompleks, mille täitmine peab tagama ja säilitama ohutuse korrashoiuobjekti kasutamisel. Reeglina kuuluvad eelnimetatud teenused:

  • hankija funktsioonide hulka (näiteks kinnisvarakeskkonna juhtimise teenus, mida hankija võib ka teenusena sisse osta); või
  • pakkuja funktsioonide hulka (tehnohooldus ja heakorratööd).

Kinnisvara omaniku otsustuspädevusse kuulub ka teenuste tagamiseks vajaliku haldusmudeli ja korraldusmeetodi valik (kas teostada ise või osta vastavad teenused sisse).

Standardis eeldatakse, et kasutatakse sisseostetud teenuseid. Muud standardis EVS 807:2016 nimetatud komplekstegevused on reeglina vahendatavad teenused, mille sisu ja maht ei pruugi olla väga universaalne ning mis sõltub paljuski korrashoiuobjekti eripärast ja selle kasutajate soovidest (näiteks remonttööd, arendamine, tarbimisteenused, tugiteenused). Seetõttu ei kuulu sellised korrashoiutegevused ka standardi käsitlusalasse. Avaliku sektori hangete korraldamist see standard ei käsitle. Selle standardi järgimine on vabatahtlik, kuni seda ei ole kohustuslikuks tehtud nt õigusaktiga või hanke osapoolte vahelise kokkuleppega.

Standard kirjeldab koristus- ja puhastustööde kvaliteedi kindlakstegemise ning hindamise süsteemi. See põhineb standardis EN 13549:2001 sätestatud üldistel põhimõtetel. Standard kirjeldab kahte peamist kontrollimise põhimõtet: visuaalne kontrollimine ja mõõtevahendite abil kontrollimine. Olenevalt koristuse ja puhastuse eesmärgist võib olla eelistatav kasutada esimest, teist või mõlemat põhimõtet korraga. Mõõtevahendeid võib rakendada täiendava meetodina eriruumides, mida kasutatakse nt elektroonika, ravimite või toiduainete tootmiseks või kus asuvad laboratooriumid vms ning kus teenuse tellijad esitavad seepärast erilisi kvaliteedinõudeid või kus on seadusega kehtestatud kohustuslikud erinõuded.

Siseruumide õhukvaliteeti mõjutab eriti tugevasti tolm. Siseruumides rahuldava õhukvaliteedi saavutamiseks võib olla vaja kehtestada tolmu suhtes erinõuded. Selleks kasutatakse tolmususe mõõtmisi. Teenuse tellijad võivad nõuda tolmususe mõõtmisi eraldiseisvalt või visuaalse kontrolli täiendusena. Teenuse tellijad peavad määrama, millal tuleb mõõtmisi teha ja milline on rahuldav tolmususe aste. Standardis toodud süsteemi saab rakendada erinevatel viisidel:

  • kontrollimaks saavutatud koristus- ja puhastustööde kvaliteeti;
  • hindamaks mustuse ja/või taasmäärdumise taset;
  • määratlemaks nõutavat tulemust koristusteenuste läbiviimisel, tellimisel, pakkumisel ja/või hangete korraldamisel, vt standardit INSTA 810 „Cleaning services – Requirements and recommendations for the provision of cleaning services“ ja Eesti täiendusi;
  • hindamaks, milline puhastustegevus on vajalik, et saavutada etteantud kvaliteeditaset;
  • tuvastamaks koristus- ja puhastustegevusega saavutatud kvaliteeti.

Standard on kasutatav nõutud kvaliteedi määratlemiseks ja saavutatud kvaliteedi hindamiseks kõikides hoonete ja siseruumide tüüpides, kaasa arvatud kõikides ruumitüüpides kontorihoonetes, haiglates, koolides, lasteaedades, kaubanduskeskustes, kauplustes, tootmistsehhides, laevadel, bussides, rongides, lennukites, hotellides, restoranides jne, olenemata koristamise ja puhastamise meetoditest, sagedusest ja süsteemist, kui on võimalik määratleda puhastustulemus peale koristamist. Standard kirjeldab vahetult pärast koristuse ja puhastuse lõppu saavutatud tulemuste hindamist. Standard ei hõlma koristusega seotud teenuste osutamise hindamist ja kontrolli, nagu näiteks hügieenitarvikute lisamine, prügikastide tühjendamine, ümbertöödeldavate materjalide käitlemine vms. Kui selliste tööde teostamine on nõutav, siis tuleb need lepingus eraldi ära märkida, sätestades ka selliste teenuste kvaliteedi hindamise süsteemi.

Käesolev Euroopa standard esitab kinnisvarakeskkonna juhtimise valdkonna mõisted ja määratlused. Samuti annab see ülevaate kinnisvarakeskkonna juhtimise käsitlusalast.

Kõnealune ikoonilise tähtsusega standard on kehtetu 2018.a.-st ning asendatud alljärgneva standardiga.

EVS-EN ISO 41011:2018 Tugikeskkonna juhtimine – Terminid (ISO 41011:2017)

Käesolev Euroopa standard esitab juhised kinnisvarakeskkonna juhtimise lepingute ettevalmistamiseks. Seda standardit kasutatakse:

  • nii avalikes kui eraõiguslikes Euroopa Liidu piiriülestes, samuti siseriiklikes kinnisvarakeskkonna juhtimise lepingutes ning tellija ja pakkujate vaheliste suhete korraldamisel;
  • kõigi kinnisvarakeskkonna juhtimise teenuste puhul;
  • kinnisvarakeskkonna juhtimise teenuse siseste ja väliste pakkujate puhul;
  • kõigis töökeskkondades (nt tööstus, kaubandus, administratiivne, sõjaline, tervishoid).

Kõnealune ikoonilise tähtsusega standard on kehtetu 2018.a.-st ning asendatud alljärgneva standardiga.

EVS-EN ISO 41012:2018 Tugikeskkonna juhtimine – Juhend strateegiliseks hankimiseks ja lepingute ettevalmistamiseks (ISO 41012:2017)

ISO 41012: 2017 annab juhiseid kinnisvarahalduse lepingute hankimiseks ja arendamiseks. See tõstab esile:

  • olulisi elemente hankimisprotsessis;
  • rolle ja vastutust hankimisprotsessides;
  • tüüpiliste lepingumudelite arendusprotsesse ja struktuure.

ISO 41012: 2017 rakendatakse:

  • strateegilistele protsessidele, mis on seotud põhitegevuse teenindus- ja tugifunktsioonidega;
  • tugiteenuste strateegiate väljatöötamisele;
  • teenuste osutamise lepingute väljatöötamisele, mis hõlmavad nii avalike kui ka erateenuste nõudlust ning sisemisi ja väliseid tootmis-/tarnevõimalusi;
  • tugiteenuste infosüsteemide arendamisele;
  • haridus ja teadustööde valdkonnas;
  • organisatsiooni arendamise ja äritegevuse ümberkorraldamisele suuremates töökeskkondades (nt tootmine, äri, haldus, sõjavägi, tervishoid, majutus).

Selles Euroopa standardis antakse suunised selle kohta, kuidas KKJ kvaliteeti mõõta, saavutada ja parendada. See täiendab standardi EN 15221-1 raames standardeid EN ISO 9000, EN ISO 9001 ja EN 15221-2. See standard viitab juhtimise meetoditele ja juhtimise teooriatele. Standard kohaldub:

  • kinnisvarakeskkonna juhtimisele avaliku ja erasektori organisatsioonides;
  • tellijate organisatsioonide ja teenuse pakkujate vahelistele suhetele;
  • kõigile kinnisvarakeskkonna toodetele ja kinnisvarakeskkonna teenustele;
  • sisemiste ja väliste teenuse pakkujate poolt kinnisvarakeskkonna juhtimise teenuste osutamisel;
  • kõigile töökeskkondade tüüpidele (nt tööstuses, äris, halduses, sõjaväes, tervishoius jne).

See Euroopa standard kohaldub äriteenustele (mitte tarbijale) ja ei:

  • asenda tellija organisatsiooni kvaliteedijuhtimissüsteeme;
  • anna standardvorme:
  • tulemuslikkuse ja kvaliteedijuhtimise süsteemide jaoks (kvaliteedijuhtimise süsteemi esitamine);
  • nõuete määratlemiseks;
  • mõõtmisvahendi jaoks;
  • teenustasemete kohta;
  • kohaldu kinnisvarakeskkonna juhtimise kvaliteedisüsteemi sertifitseerimisele (seda hõlmab standard EN ISO 9001).

Kinnisvarakeskkonna juhtimine hõlmab ja integreerib väga laia protsesside, toodete/teenuste, toimingute ning vahendite ringi. Selle standardi lähenemisviis on käsitleda lisaväärtust, mille saab põhitegevus toote vaatepunkti kasutusele võtmisega sellisena nagu see on organisatsioonis toimuvate põhiprotsesside või -äritegevuse seisukohast. Seega tutvustatakse selles standardis standarditud (klassifitseeritud) kinnisvarakeskkonna toote mõistet. Selle standardi käsitlusala on anda kinnisvarakeskkonna juhtimise taksonoomia, mis hõlmab:

  • elementide ja nende struktuuride asjakohaseid tihedaid seoseid kinnisvarakeskkonna juhtimises;
  • mõistete ja sisu määratlusi kinnisvarakeskkonna toodete standardimiseks, mis on aluseks piiriülesele kaubandusele, andmehaldusele, kulude jaotamisele ning võrdlusuuringule;
  • kõrgtaseme liigitust ja hierarhilist kodeerimisstruktuuri standarditud kinnisvarakeskkonna toodete jaoks;
  • standardis EN 15221-1 esitatud kinnisvarakeskkonna juhtimise põhimudeli laiendamist ajaskaala lisamisega PDCA-ks (Plan, Do, Check, Act – plaani, tee, kontrolli, parenda) nimetatud kvaliteeditsükli kujul;
  • seostamist olemasolevate kulu- ja vahendistruktuuridega;
  • vastavust põhitegevuse vajadustele.

Sellest standardist saadav lisatulu on järgmine:

  • tuuakse sisse pigem kliendile kui spetsiifiliselt varadele orienteeritud vaade;
  • erinevad olemasolevad riiklikud struktuurid (nt ehituskulude koodid) ühtlustatakse tipptasemel, mis on oluline organisatsiooni ja selle põhitegevuse seisukohast.

See Euroopa standard annab kinnisvarakeskkonna organisatsioonidele suuniseid oma põhiprotsesse toetavate protsesside välja töötamiseks ja parendamiseks. Lisaks esitatakse selles standardis aluspõhimõtted, kirjeldatakse üldisi kinnisvarakeskkonna juhtimise kõrgema taseme protsesse, loetletakse strateegilised, taktikalised ja operatiivsed protsessid ning tuuakse näiteid protsessi töövoogude kohta. Standard on kirjutatud põhiprotsesside ja nõudluse vaatepunktist lugejaskonnale, mis koosneb kõigist kinnisvarakeskkonna juhtimise protsesside sidusrühmadest.

See Euroopa standard loob kinnisvarakeskkonna juhtimises ühtse aluse plaanijatele ja projekteerijatele, pinna ja kubatuuri korraldusele, maksumushinnangutele, aga on ka võrdlusuuringute abivahend. Standard sätestab pinna ja kubatuuri mõõtmise nii olemas- kui ka plaanimisel või arendamisel olevates omandi- või üürimajades. Standard esitab raamistiku pindade mõõtmiseks hoone sees ja sellest väljas. Lisaks on esitatud selged mõisted ja määratlused ning meetodid horisontaalsete pindade ja kubatuuri mõõtmiseks hoonetes ja/või selle osades, sõltumata nende funktsioonist.

Selles Euroopa standardis antakse suunised tulemuslikkuse võrdlusuuringu tegemiseks. Standard sisaldab selgeid termineid ja määratlusi ning meetodeid nii kinnisvarakeskkonna juhtimistoodete ja -teenuste kui ka kinnisvarakeskkonna juhtimise toimingute ja sellega tegelevate organisatsioonide võrdlusuuringuks. Standardis kehtestatakse üldine alus nii kinnisvarakeskkonna juhtimise kulude, põrandapindade ja keskkonnamõjude kui ka teenuse kvaliteedi, rahulolu ja tööviljakuse võrdlusuuringu jaoks. Seda Euroopa standardit kohaldatakse kinnisvarakeskkonna juhtimisele standardi EN 15221-1 määratluse ja standardis EN 15221-4 esitatud üksikasjaliku kirjelduse kohaselt.

See Euroopa standard täpsustab kriteeriume ja üldiseid meetodeid ehitiste ning neid ümbritsevate alade planeerimisel, haldamisel ja hooldamise korraldamisel vastavalt kohandatavatele õigusaktidele, omanike ja kasutajate eesmärkidele ja nõutavale hoolduskvaliteedile. Seda standardit kasutatakse ehitiste hoolduse korraldamisel. Lisas A toodud ehitiste võimalik klassifikatsioon on vaid informatiivne.

Selles dokumendis loetletakse hooldustegevuse peamised võtmenäitajad ja antakse juhiseid selleks, et määratleda sobivad näitajad, et hinnata ja parendada olemasolevate füüsiliste varade hooldamise efektiivsust, tõhusust ja jätkusuutlikkust kas tööstuse, infrastruktuuri, tugikeskkonna, tsiviilehitiste või transpordisüsteemide jne puhul väliste ning sisemiste mõjurite raamistikus.

See Euroopa standard määratleb üldised juhised:

  • tehnilistele dokumentidele, mida tuleb anda üle koos tootega hiljemalt enne selle kasutuselevõtmist;
  • toote hooldusnõuete täitmiseks loodud vajaliku teabe dokumenteerimist.

Standard on peamiselt adresseeritud projekteerijatele, tootjatele, tehnilistele kirjutajatele ja dokumentide tarnijatele. Standard ei hõlma dokumente, mis on seotud kasutajate, kasutajate ja hooldustöötajate väljaõppe ja nende pädevustega. Standard ei pruugi olla kohaldatav ainult tarkvara hoolduse dokumentidele.

See Euroopa standard määratleb hoolduse tehnilised, administratiivsed ja korralduslikud üldised mõisted ja määratlused. See ei ole mõeldud terminitele, mida kasutatakse vaid tarkvara hoolduseks.

See Euroopa standard annab juhiseid erasektori tööde hooldustööde ettevalmistamiseks. Seda saab kohaldada nii piiriüleste kui ka riiklike ettevõtete ja hooldustöövõtjate puhul kõigile hooldusteenustele, s.h kavandamine, haldamine ja kontrollimine lisaks iga tüüpi esemete hooldustoimingutele, va arvutitarkvara, kui tarkvara ei ole säilitatav tehnilise varustuse lahutamatu osana koos sellega. See ei paku hoolduslepingute tüüpvorme, määrab kindlaks õigused ja kohustused ettevõtte ja hooldusettevõtte vahel, sätestab reeglid haldusasutustega sõlmitavatele lepingutele.

See Euroopa standard täpsustab personali kvalifikatsiooni seoses tehaste, infrastruktuuri ja tootmissüsteemide hooldusega läbiviidavate kohustustega. Selles standardis on tootmisettevõtete ja hoonete hooldus kirjeldatud teenuste tehniliste aspektidega. Standard annab juhiseid hooldustöötajate kvalifikatsiooniks vajalike teadmiste, oskuste ja pädevuste määratlemiseks. Standard hõlmab järgmisi hooldusorganisatsiooni spetsialiste:

  • hooldustehniku/-spetsialist;
  • hooldusinspektor ja hooldusinsener;
  • hooldusjuht (kes vastutab hooldusfunktsiooni või hoolduse eest).

 

Standard ei määratle vastavusse viimise kriteeriume ega personali eriväljaõpet, mis on seotud konkreetse ettevõtlusvaldkonnaga. MÄRKUS: Spetsialiseerumine ja elukutse on vastava sektori väljaõppe objektiks.

Standardisari EVS 875 käsitleb vara hindamist. Standardite kasutusalad on vara hindamise ja hinnangute kasutamisega seotud tegevused. Standardite kasutajad on vara hindajad, kinnisvara-, ehitus- ja keskkonnaspetsialistid, finantsaruandlusega tegelevad spetsialistid (raamatupidajad, audiitorid), krediidiasutused, kõrgemad õppeasutused. Standardisari loob aluse vara hindamise ühtsele käsitlusele, rahuldades nii era- kui ka avaliku sektori vajadusi. See standard käsitleb andmete kogumist hindamistoimingu käigus ja vara ülevaatust.

Standardisarja EVS 875 kuuluvad järgmised standardi osad:

  • Osa 1: Hindamise mõisted ja põhimõtted;
  • Osa 2: Varade liigid;
  • Osa 3: Hindamise alused;
  • Osa 4: Hindamise head tavad ja hindamistulemuste esitamine;
  • Osa 5: Hindamine finantsaruandluse eesmärgil;
  • Osa 6: Hindamine laenamise eesmärgil;
  • Osa 7: Hinnangu läbivaatus;
  • Osa 8: Kulu- ja jäägimeetod;
  • Osa 9: Tulumeetod;
  • Osa 10: Andmete kogumine ja analüüs, vara ülevaatus;
  • Osa 11: Võrdlusmeetod;
  • Osa 12: Hindamine hüvitamise eesmärgil;
  • Osa 13: Keskkonnakvaliteedi, maakasutuse piirangute ja looduskaitse arvestamine kinnisvara hindamisel.

See dokument määratleb kinnisvarakeskkonna korralduses kasutatavate standardite terminid.

See dokument annab juhised hankimiseks ja lepingute arendamiseks kinnisvarakeskkonna korralduse valdkonnas. See tõstab esile

  • kinnisvarakeskkonna korralduse hankimisprotsesside olulised elemendid,
  • kinnisvarakeskkonna korralduse rollid ja kohustused hankimisprotsessides,
  • tüüpiliste lepingumudelite arendamise protsessid ja konstruktsioonid.

See dokument kehtib

  • tuumiktegevuse teenindus- ja tugifunktsioonidega seotud strateegilistele protsessidele;
  • kinnisvarakeskkonna korralduse strateegiate väljatöötamisele;
  • kinnisvarakeskkonna teenuste osutamise lepingute väljatöötamisele, mis hõlmavad nii avaliku kui ka erasektori teenuste nõudlust ning ettevõttesiseseid ja väliseid tootmis-/tarnevõimalusi;
  • kinnisvarakeskkonna korralduse infosüsteemide arendamisele;
  • kinnisvarakeskkonna korralduse haridus- ja teadusuuringutele;
  • organisatsiooni arendamisele ja äritegevuse ümberkorraldamise protsessidele peamistes töökeskkondades (nt tööstus, kaubandus, administreerimine, sõjavägi, tervishoid, majutus).

See dokument annab juhised kinnisvarakeskkonna korralduse poliitika väljatöötamiseks, kui organisatsioon

  1. kavatseb luua raamistiku kinnisvarakeskkonna korralduse eesmärkide seadmiseks ja tõhusaks riskijuhtimiseks;
  2. kavatseb saavutada kooskõla kinnisvarakeskkonna korralduse strateegia ja operatiivsete kinnisvarakeskkonna korralduse nõuete vahel;
  3. soovib parandada kinnisvarakeskkonna korralduse süsteemi kasulikkust ja eeliseid;
  4. soovib järjepidevalt rahuldada huvitatud osapoolte vajadusi ja kehtivaid kinnisvarakeskkonna korralduse nõudeid;
  5. soovib olla jätkusuutlik
🍪 Me hoolime Teie privaatsusest!

Meie veebileht kasutab küpsiseid, et pakkuda Teile parimat võimalikku kasutuskogemust. Küpsised aitavad meil veebilehte optimeerida, analüüsida lehe kasutamist ja kohandada sisu vastavalt Teie huvidele. Privaatsuspoliitika